esmaspäev, 6. veebruar 2017

Urmas ja alkohol

4. veebruaril, avastasin "kvaliteetmeediast" artikli pealkirjaga: "Urmas Reinsalu alkoseadusest: Eesti pole islamivabariik, erinevate piirangute autorid võiksid alustada ideest asutada lollide register". Kommentaaride järgi tundus artikkel olema populaarne, selle kirjatüki kirjutamise hetkeks oli neid peaaegu 300. Närvivapustuse vältimiseks seekord õnneks või kahjuks ma oma nina sinna ei toppinud, artikkel isegi oli juba "seedimisele" küllaltki raske.
Joonis 1. Justiitsminister Urmas Reinsalu Allikas: Just.ee
Kus kohast peaksin ma selle artikliga küll alustama? Alustan küsimusest, et miks valis minister oma arvamuse avaldamiseks just Delfi? Sellise valikuga tekkis olukord, kus mina näiteks avastasin antud artikli alles täna, kuna "kvaliteetmeediat" ma eriti ei loe ning üritan rohkem keskenduda natukene reklaamivabadele ja neutraalsematele allikatele, nagu näiteks ERR.

Teiseks, miks selline klikimagnetlik pealkiri? Peale sissejuhatuse ühe lause ei ole pealkiri seotud absoluutselt artikli ülejäänud sisuga. Samas, kaval lüke, kuidas Eestlasi närvi ajada, pane kokku kaks kuuma teemat: islam ning kõik mis sellega seostub (terrorism, pagulased jne) ja alkohol. Voilaa, kasum!

Hakkame aga helpima siis seda meistriteost:
Alkoholiseaduse esialgne eelnõu sisaldas hunnikus piiranguid, mis jõustudes on põhjendamatuks koormaks ettevõtjatele ja tegelikult võivad piirata inimestele muude kaupade ja teenuste kättesaadavust. Alkoholisõltuvust tuleb ühiskonnas vähendada. Kuid meil pole mõtet hakata teesklema, et oleme Eesti Islamivabariik, kus alkohol on keelatud.
Põhjendamatu koorem? Kas see kui, alkoholi tootjad, reklaamijad ja müüjad/käitlejad võtavad veidi suurema vastutuse kui seni, on põhjendamatu koorem? Kas kasum ja käive on tähtsamad, kui roolijoodikute, alkoholi joovate noorte, alkoholist tekkinud haiguste ja surmade vähendamine?!
Urmas, sa peaaegu juba jätad mulje, et sul on õilsad kavatsused: "Alkoholisõltuvust tuleb ühiskonnas vähendada." Ja siis kallad selle naeruvääristava väitega lihtsalt kummuli:" Kuid meil pole mõtet hakata teesklema, et oleme Eesti Islamivabariik, kus alkohol on keelatud." Urmas, sa oled tark mees, loodetavasti oled sa kursis teiste riikide sh Põhjamaade alkoholi alase seadusandlusega, ise ikkagi jurist. Sa oleks võinud vabalt öelda: "Kuid meil pole mõtet hakata teesklema, et oleme edukas Põhjamaa, kus alkoholi piirangud on ammu karmimad kui minister Ossinovski unistanudki on." Või kasvõi võrrelda meid kuivaseaduse aegse, Soome, USA või NSVL-iga. Kuid ei, sa pidid looma sõnaühendi Eesti Islamivabariik, aga olgu, ma mõistan miks sa seda tegid. See lihtsalt müüb ja sina oled majanduslikult mõtlev inimene, nagu ka hiljem kinnitust saame.
Kusjuures algselt soovisin antud sissekande pealkirjas teha väikest sõnamängu kajastatud artikli pealkirjaga a la:"Eesti pole Venemaa, erinevate piirangute autorid võiksid alustada ideest asutada surnuks joonute register", sest teadupärast on Venemaal suur alkoholi kahjustustesse surnute arv (näiteks 2009 oli iga aastane oletatav alkoholiga seotud surmade arv Venemaal üle poole miljoni). Selle idee matsin aga maha, kuna eelnevat infot otsides komistasin statistika otsa, mis näitas järgnevat:
Joonis 2. Alkoholisurmad 100 000 elaniku kohta 2014 aastal.
Eesti alkoholisurmade poolest esimene olemine ning Venemaa "alles" neljandal kohal olek kaotas mõtte üritada mingit sõnamängu Venemaaga.

Nii, lähme edasi:
"Üks piirang ja keeld õhutab üha uusi peale. Nii küsiti mult neljapäeval arvamust ideele teha Eestis joodikute register. No tule taevas appi! Eesti rahvale on palju ohtlikumad lollid kui joodikud. Erinevate überpiirangute autorid võiksid alustada ideest asutada lollide register."
- Alustuseks ei saa ma aru, kas Urmas väidab, et piirangud toovad kaasa uusi piiranguid (ning jätab sealjuures välja toomata millel põhineb tema selline arvamus) või küsiti temalt sarnase sõnastusega, kas peaks veelgi uusi alkoholi piiranguid kehtestama (mis siis et eelmisedki pole tegelikult veel ellu rakendatud ning needki said antud hetkel paberile suure kauplemise ja kohatise järgi andmise tulemusena).
Jätab ka minister mugavalt lahti seletamata, mida oleks see välja pakutud register ennast kujutanud (kui minister üldse isegi selle idee lahti seletust kuulama jäi vaid äkki kohe siin kõneldud artiklit kirjutama tormas?) Kui joodikute register oleks sarnane hasartmängusõltlaste registriga, siis mis halba saaks see tuua? Kui eksisteeriks nimekiri, kuhu inimesed kes tunnevad et neil on või kellel on diagnoositud alkoholi sõltuvus ning nad ennast selle alusel vabatahtlikult nimekirja panevad, tänu millele neile piiratakse alkoholi ostu võimalused, siis saab see olla vaid inimest ennast aitav.
"Eesti rahvale (apelleerimine Eesti rahvale, kui enamusele) palju ohtlikumad lollid, kui joodikud?"
Statistikat, tõestust, lollide lahti defineerimist? Mõeldes minister Reinsalu ametipostile Justiitsministrina, siis oleks oodanud lauset: "Eesti rahvale on palju ohtlikumad kriminaalid, kui alkohoolikud." Samas ei  pruugi see lause täiesti loogiline olla, sest osad alkohoolikud on ka kriminaalid, näiteks roolijoodikud, aga ma väidaks ka, et kõik joodikud võivad olla lollid, seega ei pruugi olla see lause kuidagi loogiline.
"Überpiirangud?!" Uue seadusandluse järgi oleks niiöelda nähtavaim piirang alkoholireklaamide sisu muutuses. Senise "pidu ja pillerkaare" alkoholiga seostamise asemel hakkab alkoholireklaam välja nägema nagu ta päriselt: "alkoholi sisaldav vedelik pudelis". Jääb arusaamatuks, miks Urmase arust alkoholireklaami realistlikuks muutmine on "üle võlli" piirang? Kas minister Reinsalu ei tahaks seletada, miks peaksid alkoholi tootjad näitama ja seostama oma toodet omaduste ja emotsioonidega, millega see seotud ei ole, ehk põhimõtteliselt valetama tarbijatele näkku?

Jõudes artikli teise lõiguni, kerisin ma mitu korda uuesti artikli algusesse ja üritasin välja selgitada, kas artikli autoriks on ikka märgitud minister Reinsalu? Kas saab täiesti kindlalt väita, et tegu pole naljaga? Mis selles lõigus siis nii uskumatut oli?!
"Alkoholiseaduse esialgse teksti puhul oli samuti mitmeid asju, mis koosmõjus teevad haiget hoopis teistele inimestele. Võtame näiteks tanklad. Olen kategooriliselt vastu tanklates alkoholi müügi keelamusele lihtsal põhjusel - see annab löögi mitte alkoholi, vaid bensiini kättesaadavusele maapiirkondades. Üle kahesajas tanklas Eestis on palju kohti, kus lisaks alkoholile müüakse bensiini ja mitte vastupidi. Sarnane on olukord alkoholi eraldamisega kaupluses kinnise vaheseinaga, nagu seadus esialgselt ette nägi. See oleks tähendanud ettevõtjate kinnitusel üle 20 miljoni eurost investeeringut ning paljude väikeste poodide sulgemist, kuna füüsiliselt ei mahu sinna eraldi ruumi tegema."
Üritame nüüd hästi aeglaselt aru saada sellest:"Eesti Vabariigis on minister, kes leiab, et mitte ainult ei ole normaalne vaid väga hästi, kui alkoholi müügilt saadavast tulust hoitakse toimimas tanklaid (ja ka poode)." Tanklas ei käi piisavalt kliente, et kütte müügist saadavast tulust seda käimas hoida, kuid samas käib seal piisavalt kliente, et hoida seda käimas alkoholi müügist?! Ehk siis selles piirkonnas on rohkem "viinaninasid" kui autosid või on nende väheste klientide ostetud alkoholi kogused niivõrd suured, et ületavad oma käibelt kütuse müügi. Igatahes kummalgi juhul ei saa öelda, et tegu oleks mõõduka alkoholi tarbimisega, kuid ometi leiab minister, et see on igati "okei". Justkui "suva need inimelud, peaasi, et raha liigub!
Mainides korra ka väikepoode, kas te olete sattunud hiljuti või üldse kunagi (maa) väikepoodi? Mõned kuud tagasi juhuslikult ma sattusin ühte Eestimaa väikepoodi. Tegu oli tõesti väikse poega, mis koosnes kahest ristküliku kujulisest ruumist, mis olid teineteisega nurkapidi ühendatud. Suurem ruum nägi välja selline:
Joonis 3. Väikepood
Vähemalt 80% suurema ruumi põranda pinnast oli kaetud alkoholiga ning oli jäätud vaid poole meetrine ringtee ümber "alkoholimere". Meie riigi justiitsministri arust tundub selline seis olema igati õige!

Liikudes artiklis edasi tuleb järgnev lõik:
"Eelnõust võeti maha nõue statsionaarseid vaheseinu ehitada ning mittenähtavuse nõue ei puuduta neid poode, kus on müügipind alla 450 ruutmeetri. See peaks puudutama suurte kettide poode ja jätma kolmveerand poodidest rahule. Milline on tegelik täpne ulatus ja mõju, tuleb läbi arutada riigikogus." - Mh, ja kuidas see mõju läbi arutamine riigikogus käima peaks? Midagi taolist: Tiina: "Kuule Viktor, kas sul väiksem kihk eile poes viina osta pärast seda kui nad Balti jaama Selveris selle vaheseina alkoholile ette ehitasid?" Viktor:" Kuule ei tundnud küll eriti väiksemat tõmmet sinna suunas, mis siis?" Tiina: "Ah ei niisama, uurin siin kas uued alkoholi piirangud töötavad, tundub et ei tööta."

Ka edasine tekst ei lähe kuidagi lootusrikkamaks:
"Nii ka valitsus eelnõu riigikokku saates otsustas, sest juhtisin tähelepanu, et eelnõul ei olnud majanduslikku mõjuanalüüsi. Kui paneme ettevõtlusele mingi uue piirangu peale, peaksime mõne olemasoleva tühistama, muidu uputame õilsate kavatsustega ennast paberimerre."
"Muidu uputame õilsate kavatsustega ennast paberimerre" meenutab kunagist Mart Laari põhjendust endale mitte meeldinud facebooki postituste kustutamisel oma sotsiaalmeedia kontolt. Toona väitis Laar, et tal sai facebookis ruum otsa. Tundub et noorem põlvkond Reinsalu näol on vanemalt põlvkonnalt ettekäänete otsimises õppust võtnud.

Lähme aga artikliga edasi:
"Samasugune lugu oli reklaamipiirangutega. Esialgses eelnõus sai reklaami alkoholile teha ühevärvilise taustaga tekstiga. See oleks tähendanud faktilist telereklaami keeldu ja ülisuurt põntsu meie telejaamadele. Ka see keeld sai eelnõust välja võetud." 
Nendes lõikudes tunnistab Reinsalu, et seisab eelkõige telejaamade ja alkoholi turustavate ettevõtete ning nende kasumi/käibe säilimise eest. Lisaks selgub, et mingi osa ettevõtteid püsibki hinges vaid alkoholi suurele läbimüügile ning väikseimgi muutus alkoholireklaamis ja alkoholi läbimüügis võib osutuda neile saatuslikuks. Tekis küsimus, kas meil on üldse vaja ettevõtteid, mille edukus põhineb sellel mida suurem hulk rahvast kaldub alkoholi liig tarbimisele või sõltuvusele?  
Faktiliselt ja seaduslikult poleks ka telereklaami ära keelatud, lihtsalt kadus ära võimalus "seksika, seltskondlikult ahvatleva vale esitamiseks." Selle majandusjutu peale tahaks siia ühe sobiliku laulu panna.
Raha muudab vist tõesti kõike.

Ja jõuamegi artikli lõppu:
"Keelud ja piirangud on ohtlikud asjad, vabas ühiskonnas peavad nad olema võimalikult kitsalt ja eesmärgipäraselt määratletud. Vabadus tähendab igale indiviidile ka vabadust teha vale valik. Kui me ehitame keeldudega vaid ülevaltpoolt paika pandud õigete valikute ühiskonna, siis on selle nimi kasarmu. Kirjanik Saul Bellow on öelnud, et meil on võimalus elada vanglas või maailmas täis ohte."

Justiitsministrilt sellist "hipijuttu" poleks küll kokkuvõtteks oodanud. "Hipijutul" pole viga midagi

  • hingelt noore, 
  • vabameelse, 
  • reisihimulise, 
  • sõbraliku 
inimese suust väljudes, aga ministri suust, kelle töö ülesanneteks peaks  teoreetiliselt muuseas olema ka
  • riigi õigus- ja kriminaalpoliitika rakendamine ning ellu viimine, et tagada avatud ja turvaline ühiskond, 
  • kuritegevuse vastu võitlemise koordineerimine, sealhulgas kuriteoennetuse ja riiklikku korruptsioonivastase tegevuse koordineerimine
  • vanglasüsteemi töö korraldamine ja vanglaametnikuteenistuse haldamine
ei tundu see sugugi loogiline või õige. Järgmisena hakatakse Eestis karistatud vange lahti laskma kaassõnadega: "Teil on vabadus teha vale valik, sest maailm on täis ohte."

Kui hakata selle artikli läbitöötamise järgselt mõtlema, mis võis ühte ministrit panna kirjutama tema töövaldkonda mitte kuuluval teemal artiklit, mille ülesehitus oli sama heal tasemel kui minu keskmine blogi postitus (Sorry Urmas, see ei olnud kompliment), siis minu peaks tekib ainult kaks oletatavat teooriat.

1. Urmas üritas täita oma ühte oma paljudest töökohustustest, mille hulka kuulub ka: "Valitsuse õigusloome koordineerimine ja kontrollimine, et ministeeriumid looksid uut õigust kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega." - Kuna ma kõiki Eesti Vabariigis kehivaid seadusi ei viitsinud läbi lugeda, siis pöörasin pilgu ainult Põhiseadusele. Minusugune amatöör ei leidnud ühtegi punkti, mis oleks vastuolus tulevikus loodetavasti kasutusele võetavate "alkoholipiirangutega". Ka ei suutnud ma leida Põhiseadusest ühtegi viidet mis kinnitaks, et alkoholi kättesaadavus oleks Eesti kodaniku põhiõigus, nagu mulle mõnes internetimeedia väljaande kommentaariumis on üritatud muljet jätta. Seega selle teooria võib suure tõenäosusega kõrvale jätta.

2. IRL-i poisid sattusid lugema jaanuarikuu erakondade reitinguid. Ehmatasid endal püksid täis, kuna IRL-i reiting oli kukkunud jälle mitte ainult EKRE-st mööda vaid ka Vabaerakonnast. 
Joonis 4. Valimiseelistuse avaldanute protsentuaalsed erakondade eelistused. Allikas: ERR
Järgnevalt võis IRL-i keskkontoris aset leida umbes taoline vestlus:
Margus: "Nii poisid ja tüdrukud, mehed ja naised, olukord on halb! Aitasime valitsuse vahetuse ära teha, aga ikka meie reitingud kukuvad. Keskerakond on liiga suur et läbi kukkuda (Too big to fail), seega seotakse meid pigem sotside alkopiirangutega. Jama täielik jama! Me peame näitama, et me oleme üks rahva enamusega, et meie mõistame tavalist alkohoolik... see tähendab mõõdukat alkoholi tarbijat. Nii kes on nõus enda peale selle võtma, ma ise hetkel ei saa, Jevgeni võib halvasti vaadata sellele. Hakkavad veel teisedki mind hurjutama, kuna ma ju ikkagi endine sotsiaalministeeriumi poiss. Noh on vabatahtlikke?!" 
Urmas: "Davai, ma teen ära!" 
Margus: "Oled sa kindel? Sa pole ju absoluutselt selle valdkonnaga seotud, pigem vastupidi, sa peaks kurikaelu ja seaduserikkujaid hoopis hurjutama? Äkki teised ministrid saavad haisu ninna ja pahandavad?"
Urmas: "Ah ei ole hullu, ma kirjutan Delfi-sse, poliitikud ei loe seda oma närvide säästmiseks, sest tavaliselt kallatakse nii nemad kui terve Eesti riik seal sopaga üle, aga samas osale rahvast läheb hästi peale!"
Margus: "Nii-nii, kõlab paljulubavalt ja millest sa siis kirjutaks?"
Urmas: "Noh umbes, et need piirangud totaalselt üle võlli, et need piiravad inimvabadusi, hävitavad suures osas Eesti majandust ja nii edasi. Ah ja, loomulikult kavatsen ma rõhutada, et olukord kus osad ettevõtted püsivad hinges ainult alkoholi müügist väga hea olukord... Tea kas peaks ütlema, et alkoholi tähtsust Eesti majanduses peaks isegi suurendama....?"
Margus: "Eee, Urmas, Katsu ikka normaalsuse piiridesse jääda. Teistele valitsuses ei pruugi see meeldida..."
Urmas: "A jah, valitsus, loomulikult. Kipun unustama mõnikord et ma seal osaline olen. Ikka jään normaalsuse piiridesse, kamoon Margus, kelleks sa mind pead?!"
Margus: "Okei, siis on kõik hästi, Tee see lugu siis ära."
Urmas: "Okei, lõunapausi ajal kirjutan valmis."

See teooria ei pruugi olla vettpidavam kui esimene teooria kuid vähemalt on lõbus teoretiseerida.
[Update]: Ah ja, lisamaks siiski sellele teooriale veidi kaalu, siis toon välja osakaalud Eesti 16-64 aastaste seas, kes kui tihti alkoholi tarbib:
Vanusrühmad kokku (16-64)
Ei tarvita 11 Vähe tarbijad
Mõned korrad aastas 30,4 41,4
Mõned korrad kuus 36,7 Rohkem tarbijad
Mõned korrad nädalas 17,3 58,7
Iga päev 4,7
Seega isegi kui jätta kõrvale inimesed kes ei tarbi üldse ja kes tarbivad mõned korrad aastas, on endiselt 59% rahvastikust keda on võib-olla võimalik võita enda poole Reinsalu poolt kirjutatud artikliga. Teadupärast mõjutavad piirangud just enim seda 59% inimesi, maksutõusude ja alkoholi kättesaadavuse raskenemise näol.

Nii palju siis selleks korraks. Lubasin küll eelmises kirjatükis rääkida alkoholi kättesaadavusest, kuid tähtsad ninad ja meedia viisid mind seekord teisele teele. Vähemasti süstivad sellised üllitised mind metsiku koguse motivatsiooniga. Lõpetuseks üks esmaspäevasesse Eestisse sobiv lugu:

Olge tublid, kained ja jälle lugemiseni!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar